Uus plaan: Blogi kodulehele kolida

Vahepeal on nii palju muutunud, et lisaks metsatöödele tegelen ka arvutiesiste töödega. Näiteks kodulehtede sisu haldamisega. Seetõttu leidsin, et aeg on vaikselt ka oma kodulehe kallal nokitsema asuda. Lihtsalt kogemuse kogumise mõttes.

Loodetavasti jõuan peagi kirjutada, kuidas ja miks ma oma lehele malli (template / theme) otsisin ja millega selle käigus puusse panin. Esimesel korral ilma varasema kogemuseta võib silme eest kirjuks võtta valikute küllus.

Huvitav oleks kokku võtta ka see, kuidas ma oma lehe püsti sain, kodulehele domeeninime ja serveriteenust valisin, wordpressi kodulehe malli installisin ning nüüd huviga uurin, mis loomad on SEO ja Google Analytics.

Lisaks tahaks jagada vahvate pluginate ja netiavarustes pakutavate teenuste kohta infot, mis võivad igapäevast töötegemist kõvasti lihtsustada (nt dokumendi- ja fotoskannerite pluginad, pdf-failide lammutamine ja kokku nõelumine, fotode optimeerime, Wordpressi pluginad jne).

Siinse blogi artiklid olen juba suures osas kodulehe blogisse üle viinud. Kodulehe tegemise tuhinas, sai mu ettevõte muuhulgas ka logo :)

Esimesed sammud Simplbooks´iga

Teen lõpuks ära väikese ülevaate väikeettevõtetele mõeldud virtuaalsest raamatupidamisprogrammist Simplbooks. Toon ära need plussid ja miinused, mis minu jaoks olulised on. Põhjalikuma info saamiseks tasub külastada Simplbooksi kodulehte.

Plussid:

• Soodne hind
• Küsimustele vastatakse nii foorumis kui e-posti teel üsna kiiresti, foorumis võtab vastuse saamine veidi kauem aega, samas aga on vastused seal alati selged ja piisavad
• Lisaks foorumile olemas ka juhendmaterjalid ja abitekstid, viimased ilmuvad kui hiirega mõnest väljast või nupust  üle liikuda
• Väga hea ülevaatlik esileht
• Kõik vaated hästi läbimõeldud  - puhtad,  kiiret ülevaadet võimaldavad, lihtne navigeerida
• Simplbooksi on mugav kasutada ka tabletis või mobiilis
• Raamatupidajal lihtne  seadistada
• Kui programm on seadistatud, suudavad  igapäevaseid töid (palgaarvestus, müügiarvete väljastamine ja ostuarvete sisestamine) seal teha ka raamatupidamisega vähe kokku puutunud inimesed 
• Olemas mõlemad kasumiaruande skeemid
• Arved võimalik otse programmis koostada ja klientidel välja saata, kusjuures võimalik nii programmi poolt loodud pdf-failina arve saata, kui mujal valmis tehtud arve üles laadida ja seda kliendile saatmiseks kasutada
• Pangamaksete ja -laekumiste import 
• Võimaldab lihtsat töötasuarvestust ja automaatselt teha finantskanded selle kohta
• Programmi uuendatakse ja täiendatakse pidevalt

Miinused:

• Maksumäärad tuleb ise õigetena hoida (maksumäärasid automaatselt ei uuendata)
• Tundub, et mõistlik on programmi klientide/hankijate nimed käbiva suurtähega kirjutada, sest muidu pangamaksete ja -laekumiste impordil ei suuda programm automaatselt ettevõtet tuvastada 
• NB! Ma ei ole selles päris kindel, lihtsalt minu kogemus oli selline, et pidin laekumiste / maksete puhul ühe veana parandama kogu aeg klientide / hankijate nime. Seega toon selle punkti igaks juhuks siiski välja.
• Tundub, et pangamaksete / -laekumiste impordil saab siduda vaid arvetega seotud ridu, kõik muud tehingud pangaarvel (pangateenused, maksude tasumised, palgamaksed jmt) tuleb programmi sissestada käsitsi 
• Palgaarvestuse moodul sobib eelkõige päeva- ja kuupalga arvestuse puhul. Kui on tarvidus töö kogust sisestada komaga (nt 1,5 päeva/tundi/tükki), siis seda programm ei võimalda
• NB! Simplbooksil  on plaanis seda moodulit lähiajal täiendada.

Kui palgaarvestuses oleks võimalik ka komadega koguseid kasutada ja palgaarvestuse ühikute hulka ilmuksid tund ja tükk (või oleks võimalik ise vajalik ühik lisada), oleks tegu peaaegu mu lemmikprogrammiga. 

Kui pangatehinguid, mis ei ole seotud arvetega, saaks lihtsamalt vajalike kontodega siduda (ilma neid ükshaaval sisse toksimata), siis oleks Simplbooks  kindlasti mu lemmikprogramm.

Jõudu ja häid ideid Simplbooksi meeskonnale!

Jooksma hakkas kolmas tegevusaasta

Ettevõte sai loodud 2 aastat tagasi 17. juunil ning kahe aastaga on üht teist mõelda ja teha jõutud ning tekkinud palju uusi ideid, mida tahaks samuti praktikas läbi katsuda.

Kõigepealt - et ettevõte ikka elus püsiks, peab tagama enam-vähem stabiilse rahavoo. Eks ikka selleks, et endale palk saaks makstud ja riigile tema osa teele saadetud. Alustas ettevõtte puhtal metsamajanduslike abitegevustega nagu metsauuendusehooldus ja valgustusraie, natuke kergemat rohutrimmerdamist ka sekka, teisel aastal sai väikeses kogus ka kaevetöid proovitud, nüüd aga on  lisandunud kodulehtedele sisuloomise teenus ja veidi projektijuhtimist.

Praeguseks hetkeks on füüsiline töö ja istuv töö kenasti tasakaalus. Kui tahan jalutan saega metsas  või raiesmikul, kui tahan istun toas arvuti taga või võtan koos saega ka läpaka metsa kaasa.

Tundub, et ettevõtte loomine õigustab end igati, sest kui varem selleks et midagi uut ja huviatavat tööalaselt teha tuli töökohta vahetada, siis  nüüd vähemalt ei pea seda tegema. Kuskil pole kirjas et ettevõte peab mingis kindlas ja ainult ühes valdkonnas tegutsema. Minu oma tegutseb seal, kus mul parajasti huvitav on ja kus mu teadmised ja oskused ennast rakendada võimaldavad :)

Ajast, mida kunagi ei ole

Kui ma oleksin tubli blogitaja, siis ilmuks mu blogisse vähemalt üle päeva midagi uut. Aga mina ei ole. Mõnikord ei juhtu siin pool aastat midagi. Ja eks põhjuseks ikka see aeg, mida meil pole.

Kui süüvima hakata, siis eks selle 10-15 minutit päevas ikka leiaks, et midagi kiiresti klahvideklõbinal kokku kirjutada, aga ma ei taha. Ma ei taha kirjutada neid asju, mis võtavad 10-15 minutit, ma tahan kirjutada neid asju, mis võtavad 2-3 tundi/päeva. Näiteks see analüüs, mille ma enda jaoks tegin kui veebipõhist raamatupidamisprogrammi Simplbooks näppima asusin. Või see sammude jada, mille läbisin, kui kodulehe tegemise idee peas kuju võttis. Sellised asjad, aga nõuavad keskendumist ja aega. Tänapäeva info- ja inimmürast läbiimbunud maailmas on mõlemat vähe. Meie oma valikul tegelikult, kuigi me seda ehk ise tunnistada ei taha.

Nii istuvad mu virtuaalse laua nurgal kannatlikult tekstimustandid, mida ma tahaksin kirjutada. Istuvad ja ootavad, et ma karussellilt hetkeks maha astuks ja nad taas töösse võtaks.

Ettevõtlus versus vabakutseline töö :)

Selle blogi tegin ma siis, kui otsustasin alustada ettevõtlusega. Või olgem täpsemad, et vabakutselisena (freelancher) tööd teha. Miks teha vahet ettevõtlusel ja vabakutselisel tööl? Sellepärast, et see on tundlik teema :D Päriselt! Kui sa ütled, et oled ettevõtja ja sinu ettevõtte ainuke töötaja oled sa ise, on 3 juhul kümnest (selline on hetke statistika ;)) reaktsioon midagi sellist:

• See pole mingi ettevõtlus!
• Ettevõtja on see, kes teistele töökohti loob mitte endale!
• Mis mõttega sa selle ettevõtte tegid, kui ikka ise rabad. Üksi rabades rikkaks ei saa, selleks tuleb ikka teised enda heaks tööle panna! 
• Ja samas vaimus edasi :)

Niisiis, ma ei ole ettevõtja vaid ettevõtlik vabakutseline, kes aeg-ajalt ka mõnele teisele tööd pakub, kuid üldiselt siiski enda oskusi rakendab. 

Eestikeelne mõiste vabakutseline on aga sellise "kahtlase" kõrvalmaiguga termin. Kui seda sõna kasutatakse, siis tuleb silme ette mõni loomevaldkonna inimene (kirjanik, näitleja, skulptor jne), vabakutselistest saemeestest pole nagu eriti kuulnud. Inglisekeelne freelancher seevastu ei oma taolist ühe valdkonna maiku. Võib-olla peaks eestikeelset mõistet samuti laiemas sfääris kasutama, et inimesed naerust kõhuvalu ei saaks, kui nimetad ennast vabakutseliseks ehitajaks või traktoristiks...

Aga oma blogi pealkirja ma ikkagi vahetama ei viitsi hakata ;)

Mis oleks kui koliks ka raamatupidamise veebi?

Viimasel aastal nägi mu raamatupidamine välja selline:

1. kogusin kõik kuludokumendid ühte mappi
2. arved tegin enda tehtud malli kasutades tekstiredaktoris
3. palgaarvestuse tegin Merit Palgas
4. E-maksuametis aruannetesse (KMD, TSD, INF) sisestasin infot käsitsi (no ja vajalikud arvud lõin ka kokku ise kalkulaatoril või arvutustabelis arveid ja tsekke lapates)
5. majandusaasta aruande tegemise eel võtsin ühekuuse litsensi Merit Aktiva programmi kasutamiseks
6. sättisin sealse kontoplaani endale sobivaks
7. paari päevaga toppisin kõik eelneva aasta kuludokumendid, aga ka välja saadetud arved sinna programmi (ja hoidisn hinge kinni, et kas ikka kõik dokumendid alles on)
8. siis tegin ka muud vajalikud kanded  (pangateenused, rahaülekanded, palk (kandsin üle Merit Palgast),jmt)
9. trükkisin endale aruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne)
10. läksin ettevõtjaportaali ja sisestasin majandusaasta aruandesse oma andmed

Nüüd aga tekib ehk võimalus proovida SimplBooks´i võimalusi. Millised on ootused? Tegin enda jaoks nimekirja:

1. ajakulu vähenemine
2. pideva ülevaate omamine ettevõtte majanduslikust seisust
3. ühe-arvuti-orjuse lõppemine - ligipääs oma asjadele kõikjalt, kus internet
4. programmi lihtsus 

Aga miks mitte kolida Merit Aktiva pilveversiooni? Minu pisiettevõtte jaoks on see lihtsalt liiga kallis. 

Pealegi tundub, et SimplBooks teab kuidas end ka kodulehega müüa - see on hea ülevaatlik, infot lihtne leida. Merit Aktiva võiks oma lehegi vähem tekstikeskseks muuta, sest programm ise on ju väga hea.

Arve mall

Pilvele kolides tuli mõned asjad ümber korraldada. Näiteks uued mallid teha, mis Google Drive´i keskkonnas töötaksid. Alustasin arve mallist, kuna seda kasutan enim. Libre Office´s oli mall tekstiredaktoris tehtud, kuid Google Docs nii võimekas veel ei ole. Seega tegin malli hoopis Google Sheets´is ehk tabelina. Nii töötab asi küll.

Mall ise näeb välja nii:

Kolimine Google Drive´i

Kes ei tahaks istuda kõrgel pilve serval ja omada sealt head ülevaadet igal hetkel. Mina küll tahan ja nii ma kolimise virtuaalsele pilvele ette võtsingi.

Miks alles nüüd? Pilve kasutada lihtsalt laoruumina puudus mul igasugune huvi ning veel mõned aastad tagasi ei pakkunud pilveteenused piisavalt häid võimalusi dokumentide loomiseks ja redigeerimiseks. Eks isiklikuks tarbeks sai katsetatud nii Google´i kui Microsofti lahendusi, kuid rahul polnud kummagagi. Nii ajasin läbi Libre Office´i pakutavaga ja tassisin mälupulka endaga kaasas, kui kontorist väljas olles dokumentidele ligi oli vaja pääseda.

Nüüd üle pika aja võtsina aega uuesti süveneda pilveteenuste võimalustesse. Endiselt jäid silma eelkõige Microsofti ja Google´i pakutavad OneDrive ja Google Drive. Lugesin mõned arvustused läbi  ja näppisin mõlemat. Kuna kummalgi märkismisväärset paremust teise ees ei olnud, vähemalt mitte sellist, mis mulle olulisena tundus, siis sai valiku tegemisel otsustavaks see, et aktiivsemalt kasutan Gmaili postkasti. Seega - Google Drive.

Pilvele kolimise eelised:

• Saan kõikjal, kus internet, oma dokumentidele ligi, neid luua, muuta, jagada ja saata, ilma konkreetset mäluseadet taskus kandmata
• Ligipääsuks piisab ka mobiilist
• Googel Drive´l super otsing (suudab tuvastada teksti  ning objekte fotodelt)
• Mugav mitmekesi sama dokumendi kallal töötada nii samal ajal kui ajas lahus
• Fotod liiguvad sujuvalt ise mobiilist pilve

Lisaks (juhul kui internet peaks mingil hetkel kaduma) on võimalik pilves olevate dokumentidega ka offlines tööd teha.

NB! Alati tasub oma dokumentidest aeg-ajalt varukoopia teha. Mina teen seda kord kuus - lihtsalt kopeerin kogu Google Drive´i kausta selleks ette nähtud välisele kõvakettale.

Tagasi koolis

Nii... Lõpetades kevadel kooli ettevõtluse alal, ei olnud plaani kohe jälle pinki nühkima minna, aga... Kuna plekitööde osa kukkus minu loodud ettevõttest ära ning pidin keskenduma metsakasvatusega seotud töödele, siis tuli hakata mõtlema Raietööline 3 kutsetunnistuse peale. Kas leida endale töötaja, kellel see olemas või teha ise? Olles miniettevõtja, siis otsustasin ise teha, töötajad võivad olla, aga ei pruugi, mina olen aga alati. Pealegi sai ettevõte eelkõige iseennast silmas pidades tehtud.

Järgmine küsimus oli, kas minna aastasele kursusele või mõnepäevasele kutseeksamiks ettevalmistavale kursusele. Kuna soovitud kutsetunnistuse saamiseks tuleb muuhulgas kettsaega langetada puu, mina pole aga toda asja kunagi käes hoidnud (igapäevaseks tööriistaks on ja jääb võsasaag), siis otsustasin, et selline geenius ma ei ole, et kolmepäevase pinginühkimise järel ja ühe korra metsas kõrvalt puu langetamist vaadates, selle oskuse eksamiküpseks saaksin. Seega - aastaks kooli!

Viisin sügisel paberid sisse, aga kursuse avamist lükati üha edasi (piisavalt soovijaid ei olnud), lõpuks jaanuari alguseks oli kriitiline arv õppijaid kirjas ja ülekuulatud ning 12. jaanuaril olin taas klassiruumis. Pöidlad pihku, et aasta pärast eksamil seda va pideriba läbi ei lase ning soovitud kutsetunnistus tasku saab.

Ahjaa - milleks seda kutsetunnistust vaja on? Selleks, et RMK-hangetes osaleda tulevikus ning lisada erametsas töötamise võimalusele, riigimetsas toimetamine.

Töö ebameeldivamatest külgedest veidi

Mulle väga meeldib mu töö, aga on päevi, kus ühtteist sellistki juhtuda, mis nii tore ehk polegi. Toon ära nimekirja asjadest, mis võivad töö ebameeldivamaks muuta, mõne jaoks isegi ohtlikuks:

• kuumarabandus (eriti sellesuviste üle 30-kraadiste päevadega)
• päikesepõletus (kreemitad, mis sa kreemitad - 8 tundi päikese käes jätab oma jälje ikka)
• herilaste ja mesilaste nõelamised (võsas ragistades ei pruugi tähelegi panna kui mõnele herilaspesale kopsu oled pannud ning järgmisel hetkel oled ise neist kaetud ning kümme ja enam pistet ei pruugigi nii ebatavaline olla)
• jalanikastused (ronides mööda raiesmikku, mis on tihedalt võsa ja rohttaimi täis kasvanud, võib kergesti mõni auk, vagu, horisontaalne oks või tüvi märkamata jääda ning oma jala kas ära põrutada või välja väänata)
• puru silmas (kiivri näokaitse peab kinni küll suuremad sae alt lendavad tükid, kuid peenike tolm tuleb ikkagi läbi)
• sinikad (aeg-ajalt lendab pikki jalgu sae alt päris suure kiirusega puidutükikesi, mis võivad järgi jätta  arvestatava suurusega sinikad)

Metsast välja

Vahepeal saab noorendikes ragistamise asemel hoopis heinamaal jalutatud. Näiteks väikestel põllulappidel, kuhu traktoril ligipääs puudub.

MUH e metsauuenduse hooldus

Minu ettevõtte kõige tavalisem teenus on metsauuenduse hooldus ehk siis pisikeste puukeste valguse kätte aitamine :) Seda saab teha kolmel moel:

1. Ümber taime niites
2. Mööda taimede istutusrida koridori niites
3. Ülepinnaliselt kõik maha niites va taimed siis, mida hooldada vaja

Kõlab lihtsalt, aga mõnes kohas, kus tuleb ümber taime niita, on rohi rinnuni ja selleks, et taim üles leida tuleb ikka koridorike enda ette niita. Ja mõnes kohas, kus koridorid teha tuleb, on selline vaarika, pihlaka, lepa ja paju võsa, et enda läbi ragistamine sealt on paras treening keskkohale ja kätele ning taimi leiab sellisest võpsikust väga harva.

Liikumised pangakontol

Kuna ma asutasin ettevõtte ilma osakapitali sissemakseta, siis ettevõtte arvelt vaatas mitu nädalat vastu ümmargune null. Seda seni kuni olin kätte saanud oma käibemaksukohustuslase numbri ning esitasin esimesed kaks arvet, mis üsna kiiresti pangakontole laekusid.

Esimesed kaks ülekannet, mille ettevõtte juhina tegin, olid käibemaksu tasumine riigile ning ettevõtte asutamiskulude tasumine iseendale (panin põhikirja kirja, et ettevõte kannab asutamiskulud ise). 

KMD ja TSD

Saabumas oli esimene tähtis kuupäev - 10. juuli. Selleks kuupäevaks tuleb maksuametile deklareerida eelmisel kalendrikuul välja makstud töötasude maksud ja need siis ära maksta. Kuigi mina eelmisel kuul mingeid tasusid ei maksnud, tuli deklaratsioon (vorm TSD) ikkagi  ära täita. Tegin seda e-maksuametis ning kasutasin juhendmaterjali abi.

Kuna selle deklaratsiooniga läks kiiresti, siis otsustasin käibedeklaratsiooni (KMD) ka kohe ära teha. Igaks juhuks tutvusin jälle juhendmaterjaliga  ning ei miskit keerulist. Eelmise kuu sisse mahtus mul kaks esitatud arvet ning nende käibemaksu ka deklareerisin. Kuigi käibemaksu maksmise tähtaeg polnud veel saabunud (juuni kuu käibemaks tuleb tasuda 20. juuliks) tegin ülekande ära. Läheb siis esialgu ettemaksuks :)

Esimesed väljastatud arved

Kui lõpuks KMKR number kätte oli saadud, laulupeol ära käidud, oli aeg tehtud tööde kohta ka arved esitada.

Arve malli tegin tekstitöötlusprogrammis. Panin sinna ise arvutava tabeli, et minu poolne panus piirduks vaid algandmete õige sisestamisega.

Mall näeb välja nii:

Tabeli hallid lahtrid arvutavad end ise. Vajadusel saab tabelisse lisada ridu või veerge. Üleüldse on seda põhja lihtne muuta, kui midagi vajab lisamist või ära võtmist. Püsiklientidel on oma mallid, kus arve saaja andmed on juba eeltäidetud.

Käibemaksukohustuslaseks

Niisiis... Umbes nädal pärast maksuametis käimist tuli mu postkasti teade, et kohalikus postkontoris ootab mind tähitud kiri (nii palju siis helistamisest, millest teenindaja rääkis).

Kuna töö metsas algas enne postkontori avamist ja lõppes pärast selle sulgemist, siis jõudsin kirjale järele alles 4 päeva pärast. Kirjas teatati, et kuna "meie hinnangul ei tõenda teie poolt avaldusel esitatud andmed piisavalt, et tegelete ettevõtlusega või alustate ettevõtlust" (üllatus, üllatus, see oli ju põhjuseks, miks ma tahtsin teenindajalt rohkem infot, et vajalik teave lisada), siis "kohustame HR Lood OÜ (muide see nimekuju on grammatiliselt ebakorrektne, peab olema OÜ HR Lood, aga anname ametnikule andeks) esindusõiguslikku isikut andma suulisi seletusi HR Lood OÜ ettevõtluse kohta ning esitama tõendid, mis kinnitavad avalduses märgitud tegevuskohas ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist" (miks ei oleks ma võinud neid tõendusmaterjale lisada juba avaldusele, miks pagan on vaja mind jooksutada edasi-tagasi nende saamiseks?).

Kohale pidin minema 03.07.2014 kell kümme ning kenasti oli ka kirjas revidendi nimi, kelle juurde. Kui ma aga Pärnu büroosse jõudsin, siis selgus, et mul polnud aimugi, kuidas see revident üles leida sealt. Kirjas kabineti numbrit ei olnud ning vajaliku infoga majajuhti ka näha ei olnud. Seisin oma viis minutit keset bürood (teebńidajad tööpuudumise tõttu rõõmsaltsädistasid omavahel ning mind ei teinud keegi märkama), kuni lõpuks järjekorranumbri otsustasin võtta. Seepeale üks teenindajatest läks oma laua taha ning tema peakohal süttis minu numbriga tuluke. Kui selgitasin oma muret, et vaja minna revidendi jutule, aga ei tea kuhu, siis teenindaja helistas ning palus mul minna trepikotta ootama, kuni revident mind kutsuma tuleb.

Edasi läks aga kõik ladusalt. Peagi tuli trepist alla heledapäine keskealine naisterahvas, küsis, kas olen HR Loodi asjus ning juhatas mind kolmandale korrusele, kus peene plastkaardiga avatava ukse taga oli ridamisi kabinette. Ühte neist me maha istusimegi, veidi selline spartalik ruum oli, kus ilmselt igapäevaselt keegi tööd ei teinud.

Kõige pealt pidin läbi lugema infolehe, kus oli üldteave käibemaksukohustuslasele. Andsin allkirja, et olin selle läbi lugenud ja sisust aru saanud.

Edasi tuli küsimuste-vastuste voor. Põhiliselt sooviti järgmist infot:

• Millega ettevõte täpsemalt tegeleb?
• Miks ikkagi tahan kohe alguses käibemaksukohustuslaseks hakata?
• Milline saab olema ettevõtte keskmine kuukäive?
• Kes on koostööpartnerid, tellijad?
• Kui palju töid olen juba teinud?
• Kui suurelt summalt maksan käibemaksu juulikuus (st juunikuu eest)?
• Kui palju töötajaid planeerin ettevõttesse ja kes nad on?

Väga halvaks peeti seda, et üks mu põhilisi koostööpartnereid on mu isa firma. Sugulastevahelist ettevõtlusalast koostööd peetakse väga kahtlaseks ning kui poleks olnud ühtegi teist koostööpartnerit nimetada, siis poleks ka mingit käibemaksukohustuslaseks tunnistamist toimunud.

Lõpuks pärast risti-rästi sisult sarnaste, kuid vormilt veidi erinevate küsimuste esitamist, teatas revident, et päris jama ma talle vist ei aja ning võib mu ettevõttele selle numbri väljastada küll. Lisas veel, et kuna otsused vormistatakse Tallinnas, siis numbri saan kätte alles järgmisel päeval. Kuna ise läksin kooriga laulupeole järgmise päeva varahommikul, siis enne esmaspäeva seda kontrollida ei saanud, kuid siis panin Maksu- ja Tolliameti kodulehel KMKR numbri otsingusse oma ettevõtte registrikoodi ning soovitu vaatas vastu küll. Umbes samal päeval tuli ka paberkandjal kiri, mis teatas otsusest mu ettevõte käibemaksukohustuslasena registreerida ning millised on selle staatusega kaasnevad kohustused:

• maksuhaldurile käibedeklaratsiooni (vorm KMD) esitamine maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäevaks
• maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitamine maksustamisperioodile (töötasu väljamaksmise kuu) järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Selleks, et nende deklaratsioonide saatmine ja täitmine võimalikult valutult läheks, tegin e-maksuametis ettevõttele konto ning andsin endale raamatupidaja õigused seal. E-maksuameti kasutamiseks on olemas täiesti asjalikud ja kergesti kasutatavad juhendid, mida ma ka esimest korda deklaratsioone täites kasutasin.

Üldiselt oli see kogemus maksuametiga tunduvalt parem kui esimene kokkupuude. Revident tundus teadvat, mida rääkis, ning jättis väga soliidse ja usaldusväärse mulje. Meie riigil võib veel lootust olla :P :D

Ahjaa, minu avalduse nurgale oli teenindaja kirjutanud, et oli proovinud mulle helistada, kuid telefon oli levipiirkonnast väljas. Arvestades, et mu nutikas telefon elab oma elu ning levi mõttes näitab aiateibaid, mind ei üllataks kui nii oligi.

Jälle blogimas :)

Nii... Täna ma luban ennast kokku võtta ja kirjutada, mis vahepeal rohkem kui kahenädala jooksul mu ettevõtte rindel on toimunud. Sealhulgas, kuidas toimus käibemaksukohustuslaseks saamine, räägin oma esimestest arvetest, mille esitasin, ja laekumistest ettevõtte arvele, deklaratsioonidest ja väljamaksetest :) Samuti mõtetest, kuidas ennast oma ettevõttesse tööle värvata.

Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamise seadus sätestab, et ühel ettevõttel peab sise-eeskiri olema, kust näha võib, kuidas raamatupidamine selles sinatses ettevõttes toimima peab. Nii ma siis käärisingi käised üles ja hakkasin läbi mõtlema järgmisi punkte (Raamatupidamise seadus § 11):

• kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega;
• majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine;
• algdokumentide käive ja säilitamine;
• raamatupidamisregistrite pidamine;
• tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjete;
• varade ja kohustuste inventeerimine;
• ettevõttes kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis;
• aruannete koostamise kord;
• arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises;
• raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolud.

Loomulikult panin ka Googli otsingusse sisse sõna "raamatupidamise sise-eeskiri" ning päris mitu näidist tuli sel moel välja :D Nüüd vaja vaid enda ettevõtte jaoks sobilik variant kokku kirjutada.

Raamatupidamistarkvara

Hullumeelne kui palju erinevat tarkvara pakutakse raamatupidamiseks. Näppisin ühte ja teist, enamus on kasutatavad, ilmselt tuleb valik teha selle järgi, mis kasutamisel mugavam tundub. Teen siia kokkuvõtliku tabeli neist programmidest, mida lähemalt uurisin:

Kuna minu ettevõttel pole võimalik rahalisi kulutusi tarkvarale hetkel teha, siis süvenen Stiigosse ning palgaarvestuse poolelt näpin Merit Palka kõrvale (kuni kahe töötaja puhul selle kasutamine tasuta).

Tulevikule mõeldes tundvad kõige ahvatlevamad veebipõhised lahendused, kuna on lihtsa ülesehitusega, igalt poolt interneti kaudu ligipääsetavad ning vähemalt kahel siin pakututest ka palgaarvestus sees olemas.

Kes küll numbrid kokku lööb?

Võtsin päeva ettevõtte tegemistest vabaks, kuid täna siis taas uue hooga tegutsema. Vaja välja mõelda, kuidas raamatupidamine minu ettevõttes toimuma hakkab.

Samm 1: Kas ise, lasen sõbral teha või ostan sisse?

Mõistlik on maksimaalselt kasutada ära enda teadmised, nii otsustasin, et teen ise ja konsulteerin endast targematega, kui hätta jään. Ei ole küll põhjalikult raamatupidamist õppinud, kuid nii sekretäritöö kui ettevõtluse kursuse käigus sai teist piisavalt puuritud, et lihtsamate asjadega ise hakkama saada.  Pealegi jääb raha sel moel enda tarbeks rohkem kätte (palkan ennast oma ettevõttes lisaks raietöölisele ka raamatupidajana). Kui ettevõtte käive peaks kasvama nii suureks, et kannatab mugavuskulutusi (hetkel raamatupidamisteenuse ostmine sellena tundub) teha, siis võib-olla mõtlen ümber :D

Samm 2: Kas paber, Excel või spetsiaalne programm?

Kõik on ju täiesti kasutatavad variandid. Paberil tegemine vast kõige aeganõudvam, samas, kui alguses on vaid mõned kanded kuus, ei tapaks. Exceli puhul võtab aega enda jaoks vajaliku süsteemi kokku panemine, kuid kui see tehtud, siis põhimõtteliselt mikroettevõte puhul täiesti mõeldav variant. Kõige mugavam on muidugi mõne programmi abi kasutamine. Siis pole raamatupidamisteadmiste põhjalikkus enam nii oluline, sest paljud asjad tehakse sinu eest ära. Tihti piisab kui suudad oma algdokumendid õigesti programmi sisestada ning aruanded teeb programm juba ise kannete põhjal. Pealegi on selliseid programme, millega saab tasuta alustada (demoversioon) ning alles siis, kui maht üle piirmäära kasvab, otsustada, kas ikka tahad jätkata või mitte. Ainuke probleem on nüüd see, et igasuguseid programme on tohutult palju. Kuidas valida? Või ikkagi alustada Excelist? Päris paberi ja pliiatsi varianti ei tahaks, sest poest pole enam pearaamatuid ja registreid saada ja ise ei viitsi joonima hakata :)