Kui ma oleksin tubli blogitaja, siis ilmuks mu blogisse vähemalt üle päeva midagi uut. Aga mina ei ole. Mõnikord ei juhtu siin pool aastat midagi. Ja eks põhjuseks ikka see aeg, mida meil pole.
Kui süüvima hakata, siis eks selle 10-15 minutit päevas ikka leiaks, et midagi kiiresti klahvideklõbinal kokku kirjutada, aga ma ei taha. Ma ei taha kirjutada neid asju, mis võtavad 10-15 minutit, ma tahan kirjutada neid asju, mis võtavad 2-3 tundi/päeva. Näiteks see analüüs, mille ma enda jaoks tegin kui veebipõhist raamatupidamisprogrammi Simplbooks näppima asusin. Või see sammude jada, mille läbisin, kui kodulehe tegemise idee peas kuju võttis. Sellised asjad, aga nõuavad keskendumist ja aega. Tänapäeva info- ja inimmürast läbiimbunud maailmas on mõlemat vähe. Meie oma valikul tegelikult, kuigi me seda ehk ise tunnistada ei taha.
Nii istuvad mu virtuaalse laua nurgal kannatlikult tekstimustandid, mida ma tahaksin kirjutada. Istuvad ja ootavad, et ma karussellilt hetkeks maha astuks ja nad taas töösse võtaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tekkis mõtteid? Jaga :)