Jooksma hakkas kolmas tegevusaasta

Ettevõte sai loodud 2 aastat tagasi 17. juunil ning kahe aastaga on üht teist mõelda ja teha jõutud ning tekkinud palju uusi ideid, mida tahaks samuti praktikas läbi katsuda.

Kõigepealt - et ettevõte ikka elus püsiks, peab tagama enam-vähem stabiilse rahavoo. Eks ikka selleks, et endale palk saaks makstud ja riigile tema osa teele saadetud. Alustas ettevõtte puhtal metsamajanduslike abitegevustega nagu metsauuendusehooldus ja valgustusraie, natuke kergemat rohutrimmerdamist ka sekka, teisel aastal sai väikeses kogus ka kaevetöid proovitud, nüüd aga on  lisandunud kodulehtedele sisuloomise teenus ja veidi projektijuhtimist.

Praeguseks hetkeks on füüsiline töö ja istuv töö kenasti tasakaalus. Kui tahan jalutan saega metsas  või raiesmikul, kui tahan istun toas arvuti taga või võtan koos saega ka läpaka metsa kaasa.

Tundub, et ettevõtte loomine õigustab end igati, sest kui varem selleks et midagi uut ja huviatavat tööalaselt teha tuli töökohta vahetada, siis  nüüd vähemalt ei pea seda tegema. Kuskil pole kirjas et ettevõte peab mingis kindlas ja ainult ühes valdkonnas tegutsema. Minu oma tegutseb seal, kus mul parajasti huvitav on ja kus mu teadmised ja oskused ennast rakendada võimaldavad :)

Ajast, mida kunagi ei ole

Kui ma oleksin tubli blogitaja, siis ilmuks mu blogisse vähemalt üle päeva midagi uut. Aga mina ei ole. Mõnikord ei juhtu siin pool aastat midagi. Ja eks põhjuseks ikka see aeg, mida meil pole.

Kui süüvima hakata, siis eks selle 10-15 minutit päevas ikka leiaks, et midagi kiiresti klahvideklõbinal kokku kirjutada, aga ma ei taha. Ma ei taha kirjutada neid asju, mis võtavad 10-15 minutit, ma tahan kirjutada neid asju, mis võtavad 2-3 tundi/päeva. Näiteks see analüüs, mille ma enda jaoks tegin kui veebipõhist raamatupidamisprogrammi Simplbooks näppima asusin. Või see sammude jada, mille läbisin, kui kodulehe tegemise idee peas kuju võttis. Sellised asjad, aga nõuavad keskendumist ja aega. Tänapäeva info- ja inimmürast läbiimbunud maailmas on mõlemat vähe. Meie oma valikul tegelikult, kuigi me seda ehk ise tunnistada ei taha.

Nii istuvad mu virtuaalse laua nurgal kannatlikult tekstimustandid, mida ma tahaksin kirjutada. Istuvad ja ootavad, et ma karussellilt hetkeks maha astuks ja nad taas töösse võtaks.

Ettevõtlus versus vabakutseline töö :)

Selle blogi tegin ma siis, kui otsustasin alustada ettevõtlusega. Või olgem täpsemad, et vabakutselisena (freelancher) tööd teha. Miks teha vahet ettevõtlusel ja vabakutselisel tööl? Sellepärast, et see on tundlik teema :D Päriselt! Kui sa ütled, et oled ettevõtja ja sinu ettevõtte ainuke töötaja oled sa ise, on 3 juhul kümnest (selline on hetke statistika ;)) reaktsioon midagi sellist:

• See pole mingi ettevõtlus!
• Ettevõtja on see, kes teistele töökohti loob mitte endale!
• Mis mõttega sa selle ettevõtte tegid, kui ikka ise rabad. Üksi rabades rikkaks ei saa, selleks tuleb ikka teised enda heaks tööle panna! 
• Ja samas vaimus edasi :)

Niisiis, ma ei ole ettevõtja vaid ettevõtlik vabakutseline, kes aeg-ajalt ka mõnele teisele tööd pakub, kuid üldiselt siiski enda oskusi rakendab. 

Eestikeelne mõiste vabakutseline on aga sellise "kahtlase" kõrvalmaiguga termin. Kui seda sõna kasutatakse, siis tuleb silme ette mõni loomevaldkonna inimene (kirjanik, näitleja, skulptor jne), vabakutselistest saemeestest pole nagu eriti kuulnud. Inglisekeelne freelancher seevastu ei oma taolist ühe valdkonna maiku. Võib-olla peaks eestikeelset mõistet samuti laiemas sfääris kasutama, et inimesed naerust kõhuvalu ei saaks, kui nimetad ennast vabakutseliseks ehitajaks või traktoristiks...

Aga oma blogi pealkirja ma ikkagi vahetama ei viitsi hakata ;)

Mis oleks kui koliks ka raamatupidamise veebi?

Viimasel aastal nägi mu raamatupidamine välja selline:

1. kogusin kõik kuludokumendid ühte mappi
2. arved tegin enda tehtud malli kasutades tekstiredaktoris
3. palgaarvestuse tegin Merit Palgas
4. E-maksuametis aruannetesse (KMD, TSD, INF) sisestasin infot käsitsi (no ja vajalikud arvud lõin ka kokku ise kalkulaatoril või arvutustabelis arveid ja tsekke lapates)
5. majandusaasta aruande tegemise eel võtsin ühekuuse litsensi Merit Aktiva programmi kasutamiseks
6. sättisin sealse kontoplaani endale sobivaks
7. paari päevaga toppisin kõik eelneva aasta kuludokumendid, aga ka välja saadetud arved sinna programmi (ja hoidisn hinge kinni, et kas ikka kõik dokumendid alles on)
8. siis tegin ka muud vajalikud kanded  (pangateenused, rahaülekanded, palk (kandsin üle Merit Palgast),jmt)
9. trükkisin endale aruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne)
10. läksin ettevõtjaportaali ja sisestasin majandusaasta aruandesse oma andmed

Nüüd aga tekib ehk võimalus proovida SimplBooks´i võimalusi. Millised on ootused? Tegin enda jaoks nimekirja:

1. ajakulu vähenemine
2. pideva ülevaate omamine ettevõtte majanduslikust seisust
3. ühe-arvuti-orjuse lõppemine - ligipääs oma asjadele kõikjalt, kus internet
4. programmi lihtsus 

Aga miks mitte kolida Merit Aktiva pilveversiooni? Minu pisiettevõtte jaoks on see lihtsalt liiga kallis. 

Pealegi tundub, et SimplBooks teab kuidas end ka kodulehega müüa - see on hea ülevaatlik, infot lihtne leida. Merit Aktiva võiks oma lehegi vähem tekstikeskseks muuta, sest programm ise on ju väga hea.

Arve mall

Pilvele kolides tuli mõned asjad ümber korraldada. Näiteks uued mallid teha, mis Google Drive´i keskkonnas töötaksid. Alustasin arve mallist, kuna seda kasutan enim. Libre Office´s oli mall tekstiredaktoris tehtud, kuid Google Docs nii võimekas veel ei ole. Seega tegin malli hoopis Google Sheets´is ehk tabelina. Nii töötab asi küll.

Mall ise näeb välja nii:

Kolimine Google Drive´i

Kes ei tahaks istuda kõrgel pilve serval ja omada sealt head ülevaadet igal hetkel. Mina küll tahan ja nii ma kolimise virtuaalsele pilvele ette võtsingi.

Miks alles nüüd? Pilve kasutada lihtsalt laoruumina puudus mul igasugune huvi ning veel mõned aastad tagasi ei pakkunud pilveteenused piisavalt häid võimalusi dokumentide loomiseks ja redigeerimiseks. Eks isiklikuks tarbeks sai katsetatud nii Google´i kui Microsofti lahendusi, kuid rahul polnud kummagagi. Nii ajasin läbi Libre Office´i pakutavaga ja tassisin mälupulka endaga kaasas, kui kontorist väljas olles dokumentidele ligi oli vaja pääseda.

Nüüd üle pika aja võtsina aega uuesti süveneda pilveteenuste võimalustesse. Endiselt jäid silma eelkõige Microsofti ja Google´i pakutavad OneDrive ja Google Drive. Lugesin mõned arvustused läbi  ja näppisin mõlemat. Kuna kummalgi märkismisväärset paremust teise ees ei olnud, vähemalt mitte sellist, mis mulle olulisena tundus, siis sai valiku tegemisel otsustavaks see, et aktiivsemalt kasutan Gmaili postkasti. Seega - Google Drive.

Pilvele kolimise eelised:

• Saan kõikjal, kus internet, oma dokumentidele ligi, neid luua, muuta, jagada ja saata, ilma konkreetset mäluseadet taskus kandmata
• Ligipääsuks piisab ka mobiilist
• Googel Drive´l super otsing (suudab tuvastada teksti  ning objekte fotodelt)
• Mugav mitmekesi sama dokumendi kallal töötada nii samal ajal kui ajas lahus
• Fotod liiguvad sujuvalt ise mobiilist pilve

Lisaks (juhul kui internet peaks mingil hetkel kaduma) on võimalik pilves olevate dokumentidega ka offlines tööd teha.

NB! Alati tasub oma dokumentidest aeg-ajalt varukoopia teha. Mina teen seda kord kuus - lihtsalt kopeerin kogu Google Drive´i kausta selleks ette nähtud välisele kõvakettale.

Tagasi koolis

Nii... Lõpetades kevadel kooli ettevõtluse alal, ei olnud plaani kohe jälle pinki nühkima minna, aga... Kuna plekitööde osa kukkus minu loodud ettevõttest ära ning pidin keskenduma metsakasvatusega seotud töödele, siis tuli hakata mõtlema Raietööline 3 kutsetunnistuse peale. Kas leida endale töötaja, kellel see olemas või teha ise? Olles miniettevõtja, siis otsustasin ise teha, töötajad võivad olla, aga ei pruugi, mina olen aga alati. Pealegi sai ettevõte eelkõige iseennast silmas pidades tehtud.

Järgmine küsimus oli, kas minna aastasele kursusele või mõnepäevasele kutseeksamiks ettevalmistavale kursusele. Kuna soovitud kutsetunnistuse saamiseks tuleb muuhulgas kettsaega langetada puu, mina pole aga toda asja kunagi käes hoidnud (igapäevaseks tööriistaks on ja jääb võsasaag), siis otsustasin, et selline geenius ma ei ole, et kolmepäevase pinginühkimise järel ja ühe korra metsas kõrvalt puu langetamist vaadates, selle oskuse eksamiküpseks saaksin. Seega - aastaks kooli!

Viisin sügisel paberid sisse, aga kursuse avamist lükati üha edasi (piisavalt soovijaid ei olnud), lõpuks jaanuari alguseks oli kriitiline arv õppijaid kirjas ja ülekuulatud ning 12. jaanuaril olin taas klassiruumis. Pöidlad pihku, et aasta pärast eksamil seda va pideriba läbi ei lase ning soovitud kutsetunnistus tasku saab.

Ahjaa - milleks seda kutsetunnistust vaja on? Selleks, et RMK-hangetes osaleda tulevikus ning lisada erametsas töötamise võimalusele, riigimetsas toimetamine.