Jooksma hakkas kolmas tegevusaasta

Ettevõte sai loodud 2 aastat tagasi 17. juunil ning kahe aastaga on üht teist mõelda ja teha jõutud ning tekkinud palju uusi ideid, mida tahaks samuti praktikas läbi katsuda.

Kõigepealt - et ettevõte ikka elus püsiks, peab tagama enam-vähem stabiilse rahavoo. Eks ikka selleks, et endale palk saaks makstud ja riigile tema osa teele saadetud. Alustas ettevõtte puhtal metsamajanduslike abitegevustega nagu metsauuendusehooldus ja valgustusraie, natuke kergemat rohutrimmerdamist ka sekka, teisel aastal sai väikeses kogus ka kaevetöid proovitud, nüüd aga on  lisandunud kodulehtedele sisuloomise teenus ja veidi projektijuhtimist.

Praeguseks hetkeks on füüsiline töö ja istuv töö kenasti tasakaalus. Kui tahan jalutan saega metsas  või raiesmikul, kui tahan istun toas arvuti taga või võtan koos saega ka läpaka metsa kaasa.

Tundub, et ettevõtte loomine õigustab end igati, sest kui varem selleks et midagi uut ja huviatavat tööalaselt teha tuli töökohta vahetada, siis  nüüd vähemalt ei pea seda tegema. Kuskil pole kirjas et ettevõte peab mingis kindlas ja ainult ühes valdkonnas tegutsema. Minu oma tegutseb seal, kus mul parajasti huvitav on ja kus mu teadmised ja oskused ennast rakendada võimaldavad :)

Ajast, mida kunagi ei ole

Kui ma oleksin tubli blogitaja, siis ilmuks mu blogisse vähemalt üle päeva midagi uut. Aga mina ei ole. Mõnikord ei juhtu siin pool aastat midagi. Ja eks põhjuseks ikka see aeg, mida meil pole.

Kui süüvima hakata, siis eks selle 10-15 minutit päevas ikka leiaks, et midagi kiiresti klahvideklõbinal kokku kirjutada, aga ma ei taha. Ma ei taha kirjutada neid asju, mis võtavad 10-15 minutit, ma tahan kirjutada neid asju, mis võtavad 2-3 tundi/päeva. Näiteks see analüüs, mille ma enda jaoks tegin kui veebipõhist raamatupidamisprogrammi Simplbooks näppima asusin. Või see sammude jada, mille läbisin, kui kodulehe tegemise idee peas kuju võttis. Sellised asjad, aga nõuavad keskendumist ja aega. Tänapäeva info- ja inimmürast läbiimbunud maailmas on mõlemat vähe. Meie oma valikul tegelikult, kuigi me seda ehk ise tunnistada ei taha.

Nii istuvad mu virtuaalse laua nurgal kannatlikult tekstimustandid, mida ma tahaksin kirjutada. Istuvad ja ootavad, et ma karussellilt hetkeks maha astuks ja nad taas töösse võtaks.

Ettevõtlus versus vabakutseline töö :)

Selle blogi tegin ma siis, kui otsustasin alustada ettevõtlusega. Või olgem täpsemad, et vabakutselisena (freelancher) tööd teha. Miks teha vahet ettevõtlusel ja vabakutselisel tööl? Sellepärast, et see on tundlik teema :D Päriselt! Kui sa ütled, et oled ettevõtja ja sinu ettevõtte ainuke töötaja oled sa ise, on 3 juhul kümnest (selline on hetke statistika ;)) reaktsioon midagi sellist:

• See pole mingi ettevõtlus!
• Ettevõtja on see, kes teistele töökohti loob mitte endale!
• Mis mõttega sa selle ettevõtte tegid, kui ikka ise rabad. Üksi rabades rikkaks ei saa, selleks tuleb ikka teised enda heaks tööle panna! 
• Ja samas vaimus edasi :)

Niisiis, ma ei ole ettevõtja vaid ettevõtlik vabakutseline, kes aeg-ajalt ka mõnele teisele tööd pakub, kuid üldiselt siiski enda oskusi rakendab. 

Eestikeelne mõiste vabakutseline on aga sellise "kahtlase" kõrvalmaiguga termin. Kui seda sõna kasutatakse, siis tuleb silme ette mõni loomevaldkonna inimene (kirjanik, näitleja, skulptor jne), vabakutselistest saemeestest pole nagu eriti kuulnud. Inglisekeelne freelancher seevastu ei oma taolist ühe valdkonna maiku. Võib-olla peaks eestikeelset mõistet samuti laiemas sfääris kasutama, et inimesed naerust kõhuvalu ei saaks, kui nimetad ennast vabakutseliseks ehitajaks või traktoristiks...

Aga oma blogi pealkirja ma ikkagi vahetama ei viitsi hakata ;)