Uus plaan: Blogi kodulehele kolida

Vahepeal on nii palju muutunud, et lisaks metsatöödele tegelen ka arvutiesiste töödega. Näiteks kodulehtede sisu haldamisega. Seetõttu leidsin, et aeg on vaikselt ka oma kodulehe kallal nokitsema asuda. Lihtsalt kogemuse kogumise mõttes.

Loodetavasti jõuan peagi kirjutada, kuidas ja miks ma oma lehele malli (template / theme) otsisin ja millega selle käigus puusse panin. Esimesel korral ilma varasema kogemuseta võib silme eest kirjuks võtta valikute küllus.

Huvitav oleks kokku võtta ka see, kuidas ma oma lehe püsti sain, kodulehele domeeninime ja serveriteenust valisin, wordpressi kodulehe malli installisin ning nüüd huviga uurin, mis loomad on SEO ja Google Analytics.

Lisaks tahaks jagada vahvate pluginate ja netiavarustes pakutavate teenuste kohta infot, mis võivad igapäevast töötegemist kõvasti lihtsustada (nt dokumendi- ja fotoskannerite pluginad, pdf-failide lammutamine ja kokku nõelumine, fotode optimeerime, Wordpressi pluginad jne).

Siinse blogi artiklid olen juba suures osas kodulehe blogisse üle viinud. Kodulehe tegemise tuhinas, sai mu ettevõte muuhulgas ka logo :)

Esimesed sammud Simplbooks´iga

Teen lõpuks ära väikese ülevaate väikeettevõtetele mõeldud virtuaalsest raamatupidamisprogrammist Simplbooks. Toon ära need plussid ja miinused, mis minu jaoks olulised on. Põhjalikuma info saamiseks tasub külastada Simplbooksi kodulehte.

Plussid:

• Soodne hind
• Küsimustele vastatakse nii foorumis kui e-posti teel üsna kiiresti, foorumis võtab vastuse saamine veidi kauem aega, samas aga on vastused seal alati selged ja piisavad
• Lisaks foorumile olemas ka juhendmaterjalid ja abitekstid, viimased ilmuvad kui hiirega mõnest väljast või nupust  üle liikuda
• Väga hea ülevaatlik esileht
• Kõik vaated hästi läbimõeldud  - puhtad,  kiiret ülevaadet võimaldavad, lihtne navigeerida
• Simplbooksi on mugav kasutada ka tabletis või mobiilis
• Raamatupidajal lihtne  seadistada
• Kui programm on seadistatud, suudavad  igapäevaseid töid (palgaarvestus, müügiarvete väljastamine ja ostuarvete sisestamine) seal teha ka raamatupidamisega vähe kokku puutunud inimesed 
• Olemas mõlemad kasumiaruande skeemid
• Arved võimalik otse programmis koostada ja klientidel välja saata, kusjuures võimalik nii programmi poolt loodud pdf-failina arve saata, kui mujal valmis tehtud arve üles laadida ja seda kliendile saatmiseks kasutada
• Pangamaksete ja -laekumiste import 
• Võimaldab lihtsat töötasuarvestust ja automaatselt teha finantskanded selle kohta
• Programmi uuendatakse ja täiendatakse pidevalt

Miinused:

• Maksumäärad tuleb ise õigetena hoida (maksumäärasid automaatselt ei uuendata)
• Tundub, et mõistlik on programmi klientide/hankijate nimed käbiva suurtähega kirjutada, sest muidu pangamaksete ja -laekumiste impordil ei suuda programm automaatselt ettevõtet tuvastada 
• NB! Ma ei ole selles päris kindel, lihtsalt minu kogemus oli selline, et pidin laekumiste / maksete puhul ühe veana parandama kogu aeg klientide / hankijate nime. Seega toon selle punkti igaks juhuks siiski välja.
• Tundub, et pangamaksete / -laekumiste impordil saab siduda vaid arvetega seotud ridu, kõik muud tehingud pangaarvel (pangateenused, maksude tasumised, palgamaksed jmt) tuleb programmi sissestada käsitsi 
• Palgaarvestuse moodul sobib eelkõige päeva- ja kuupalga arvestuse puhul. Kui on tarvidus töö kogust sisestada komaga (nt 1,5 päeva/tundi/tükki), siis seda programm ei võimalda
• NB! Simplbooksil  on plaanis seda moodulit lähiajal täiendada.

Kui palgaarvestuses oleks võimalik ka komadega koguseid kasutada ja palgaarvestuse ühikute hulka ilmuksid tund ja tükk (või oleks võimalik ise vajalik ühik lisada), oleks tegu peaaegu mu lemmikprogrammiga. 

Kui pangatehinguid, mis ei ole seotud arvetega, saaks lihtsamalt vajalike kontodega siduda (ilma neid ükshaaval sisse toksimata), siis oleks Simplbooks  kindlasti mu lemmikprogramm.

Jõudu ja häid ideid Simplbooksi meeskonnale!

Jooksma hakkas kolmas tegevusaasta

Ettevõte sai loodud 2 aastat tagasi 17. juunil ning kahe aastaga on üht teist mõelda ja teha jõutud ning tekkinud palju uusi ideid, mida tahaks samuti praktikas läbi katsuda.

Kõigepealt - et ettevõte ikka elus püsiks, peab tagama enam-vähem stabiilse rahavoo. Eks ikka selleks, et endale palk saaks makstud ja riigile tema osa teele saadetud. Alustas ettevõtte puhtal metsamajanduslike abitegevustega nagu metsauuendusehooldus ja valgustusraie, natuke kergemat rohutrimmerdamist ka sekka, teisel aastal sai väikeses kogus ka kaevetöid proovitud, nüüd aga on  lisandunud kodulehtedele sisuloomise teenus ja veidi projektijuhtimist.

Praeguseks hetkeks on füüsiline töö ja istuv töö kenasti tasakaalus. Kui tahan jalutan saega metsas  või raiesmikul, kui tahan istun toas arvuti taga või võtan koos saega ka läpaka metsa kaasa.

Tundub, et ettevõtte loomine õigustab end igati, sest kui varem selleks et midagi uut ja huviatavat tööalaselt teha tuli töökohta vahetada, siis  nüüd vähemalt ei pea seda tegema. Kuskil pole kirjas et ettevõte peab mingis kindlas ja ainult ühes valdkonnas tegutsema. Minu oma tegutseb seal, kus mul parajasti huvitav on ja kus mu teadmised ja oskused ennast rakendada võimaldavad :)

Ajast, mida kunagi ei ole

Kui ma oleksin tubli blogitaja, siis ilmuks mu blogisse vähemalt üle päeva midagi uut. Aga mina ei ole. Mõnikord ei juhtu siin pool aastat midagi. Ja eks põhjuseks ikka see aeg, mida meil pole.

Kui süüvima hakata, siis eks selle 10-15 minutit päevas ikka leiaks, et midagi kiiresti klahvideklõbinal kokku kirjutada, aga ma ei taha. Ma ei taha kirjutada neid asju, mis võtavad 10-15 minutit, ma tahan kirjutada neid asju, mis võtavad 2-3 tundi/päeva. Näiteks see analüüs, mille ma enda jaoks tegin kui veebipõhist raamatupidamisprogrammi Simplbooks näppima asusin. Või see sammude jada, mille läbisin, kui kodulehe tegemise idee peas kuju võttis. Sellised asjad, aga nõuavad keskendumist ja aega. Tänapäeva info- ja inimmürast läbiimbunud maailmas on mõlemat vähe. Meie oma valikul tegelikult, kuigi me seda ehk ise tunnistada ei taha.

Nii istuvad mu virtuaalse laua nurgal kannatlikult tekstimustandid, mida ma tahaksin kirjutada. Istuvad ja ootavad, et ma karussellilt hetkeks maha astuks ja nad taas töösse võtaks.

Ettevõtlus versus vabakutseline töö :)

Selle blogi tegin ma siis, kui otsustasin alustada ettevõtlusega. Või olgem täpsemad, et vabakutselisena (freelancher) tööd teha. Miks teha vahet ettevõtlusel ja vabakutselisel tööl? Sellepärast, et see on tundlik teema :D Päriselt! Kui sa ütled, et oled ettevõtja ja sinu ettevõtte ainuke töötaja oled sa ise, on 3 juhul kümnest (selline on hetke statistika ;)) reaktsioon midagi sellist:

• See pole mingi ettevõtlus!
• Ettevõtja on see, kes teistele töökohti loob mitte endale!
• Mis mõttega sa selle ettevõtte tegid, kui ikka ise rabad. Üksi rabades rikkaks ei saa, selleks tuleb ikka teised enda heaks tööle panna! 
• Ja samas vaimus edasi :)

Niisiis, ma ei ole ettevõtja vaid ettevõtlik vabakutseline, kes aeg-ajalt ka mõnele teisele tööd pakub, kuid üldiselt siiski enda oskusi rakendab. 

Eestikeelne mõiste vabakutseline on aga sellise "kahtlase" kõrvalmaiguga termin. Kui seda sõna kasutatakse, siis tuleb silme ette mõni loomevaldkonna inimene (kirjanik, näitleja, skulptor jne), vabakutselistest saemeestest pole nagu eriti kuulnud. Inglisekeelne freelancher seevastu ei oma taolist ühe valdkonna maiku. Võib-olla peaks eestikeelset mõistet samuti laiemas sfääris kasutama, et inimesed naerust kõhuvalu ei saaks, kui nimetad ennast vabakutseliseks ehitajaks või traktoristiks...

Aga oma blogi pealkirja ma ikkagi vahetama ei viitsi hakata ;)

Mis oleks kui koliks ka raamatupidamise veebi?

Viimasel aastal nägi mu raamatupidamine välja selline:

1. kogusin kõik kuludokumendid ühte mappi
2. arved tegin enda tehtud malli kasutades tekstiredaktoris
3. palgaarvestuse tegin Merit Palgas
4. E-maksuametis aruannetesse (KMD, TSD, INF) sisestasin infot käsitsi (no ja vajalikud arvud lõin ka kokku ise kalkulaatoril või arvutustabelis arveid ja tsekke lapates)
5. majandusaasta aruande tegemise eel võtsin ühekuuse litsensi Merit Aktiva programmi kasutamiseks
6. sättisin sealse kontoplaani endale sobivaks
7. paari päevaga toppisin kõik eelneva aasta kuludokumendid, aga ka välja saadetud arved sinna programmi (ja hoidisn hinge kinni, et kas ikka kõik dokumendid alles on)
8. siis tegin ka muud vajalikud kanded  (pangateenused, rahaülekanded, palk (kandsin üle Merit Palgast),jmt)
9. trükkisin endale aruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne)
10. läksin ettevõtjaportaali ja sisestasin majandusaasta aruandesse oma andmed

Nüüd aga tekib ehk võimalus proovida SimplBooks´i võimalusi. Millised on ootused? Tegin enda jaoks nimekirja:

1. ajakulu vähenemine
2. pideva ülevaate omamine ettevõtte majanduslikust seisust
3. ühe-arvuti-orjuse lõppemine - ligipääs oma asjadele kõikjalt, kus internet
4. programmi lihtsus 

Aga miks mitte kolida Merit Aktiva pilveversiooni? Minu pisiettevõtte jaoks on see lihtsalt liiga kallis. 

Pealegi tundub, et SimplBooks teab kuidas end ka kodulehega müüa - see on hea ülevaatlik, infot lihtne leida. Merit Aktiva võiks oma lehegi vähem tekstikeskseks muuta, sest programm ise on ju väga hea.

Arve mall

Pilvele kolides tuli mõned asjad ümber korraldada. Näiteks uued mallid teha, mis Google Drive´i keskkonnas töötaksid. Alustasin arve mallist, kuna seda kasutan enim. Libre Office´s oli mall tekstiredaktoris tehtud, kuid Google Docs nii võimekas veel ei ole. Seega tegin malli hoopis Google Sheets´is ehk tabelina. Nii töötab asi küll.

Mall ise näeb välja nii:

Kolimine Google Drive´i

Kes ei tahaks istuda kõrgel pilve serval ja omada sealt head ülevaadet igal hetkel. Mina küll tahan ja nii ma kolimise virtuaalsele pilvele ette võtsingi.

Miks alles nüüd? Pilve kasutada lihtsalt laoruumina puudus mul igasugune huvi ning veel mõned aastad tagasi ei pakkunud pilveteenused piisavalt häid võimalusi dokumentide loomiseks ja redigeerimiseks. Eks isiklikuks tarbeks sai katsetatud nii Google´i kui Microsofti lahendusi, kuid rahul polnud kummagagi. Nii ajasin läbi Libre Office´i pakutavaga ja tassisin mälupulka endaga kaasas, kui kontorist väljas olles dokumentidele ligi oli vaja pääseda.

Nüüd üle pika aja võtsina aega uuesti süveneda pilveteenuste võimalustesse. Endiselt jäid silma eelkõige Microsofti ja Google´i pakutavad OneDrive ja Google Drive. Lugesin mõned arvustused läbi  ja näppisin mõlemat. Kuna kummalgi märkismisväärset paremust teise ees ei olnud, vähemalt mitte sellist, mis mulle olulisena tundus, siis sai valiku tegemisel otsustavaks see, et aktiivsemalt kasutan Gmaili postkasti. Seega - Google Drive.

Pilvele kolimise eelised:

• Saan kõikjal, kus internet, oma dokumentidele ligi, neid luua, muuta, jagada ja saata, ilma konkreetset mäluseadet taskus kandmata
• Ligipääsuks piisab ka mobiilist
• Googel Drive´l super otsing (suudab tuvastada teksti  ning objekte fotodelt)
• Mugav mitmekesi sama dokumendi kallal töötada nii samal ajal kui ajas lahus
• Fotod liiguvad sujuvalt ise mobiilist pilve

Lisaks (juhul kui internet peaks mingil hetkel kaduma) on võimalik pilves olevate dokumentidega ka offlines tööd teha.

NB! Alati tasub oma dokumentidest aeg-ajalt varukoopia teha. Mina teen seda kord kuus - lihtsalt kopeerin kogu Google Drive´i kausta selleks ette nähtud välisele kõvakettale.