pühapäev, 29. juuni 2014

Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamise seadus sätestab, et ühel ettevõttel peab sise-eeskiri olema, kust näha võib, kuidas raamatupidamine selles sinatses ettevõttes toimima peab. Nii ma siis käärisingi käised üles ja hakkasin läbi mõtlema järgmisi punkte (Raamatupidamise seadus § 11):
  • kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega;
  • majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine;
  • algdokumentide käive ja säilitamine;
  • raamatupidamisregistrite pidamine;
  • tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjete;
  • varade ja kohustuste inventeerimine;
  • ettevõttes kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis;
  • aruannete koostamise kord;
  • arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises;
  • raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolud.
Loomulikult panin ka Googli otsingusse sisse sõna "raamatupidamise sise-eeskiri" ning päris mitu näidist tuli sel moel välja :D Nüüd vaja vaid enda ettevõtte jaoks sobilik variant kokku kirjutada.


reede, 27. juuni 2014

Raamatupidamistarkvara

Hullumeelne kui palju erinevat tarkvara pakutakse raamatupidamiseks. Näppisin ühte ja teist, enamus on kasutatavad, ilmselt tuleb valik teha selle järgi, mis kasutamisel mugavam tundub. Teen siia kokkuvõtliku tabeli neist programmidest, mida lähemalt uurisin:
Kuna minu ettevõttel pole võimalik rahalisi kulutusi tarkvarale hetkel teha, siis süvenen Stiigosse ning palgaarvestuse poolelt näpin Merit Palka kõrvale (kuni kahe töötaja puhul selle kasutamine tasuta).

Tulevikule mõeldes tundvad kõige ahvatlevamad veebipõhised lahendused, kuna on lihtsa ülesehitusega, igalt poolt interneti kaudu ligipääsetavad ning vähemalt kahel siin pakututest ka palgaarvestus sees olemas.




reede, 20. juuni 2014

Kes küll numbrid kokku lööb?

Võtsin päeva ettevõtte tegemistest vabaks, kuid täna siis taas uue hooga tegutsema. Vaja välja mõelda, kuidas raamatupidamine minu ettevõttes toimuma hakkab.

Samm 1: Kas ise, lasen sõbral teha või ostan sisse?

Mõistlik on maksimaalselt kasutada ära enda teadmised, nii otsustasin, et teen ise ja konsulteerin endast targematega, kui hätta jään. Ei ole küll põhjalikult raamatupidamist õppinud, kuid nii sekretäritöö kui ettevõtluse kursuse käigus sai teist piisavalt puuritud, et lihtsamate asjadega ise hakkama saada.  Pealegi jääb raha sel moel enda tarbeks rohkem kätte (palkan ennast oma ettevõttes lisaks raietöölisele ka raamatupidajana). Kui ettevõtte käive peaks kasvama nii suureks, et kannatab mugavuskulutusi (hetkel raamatupidamisteenuse ostmine sellena tundub) teha, siis võib-olla mõtlen ümber :D

Samm 2: Kas paber, Excel või spetsiaalne programm?

Kõik on ju täiesti kasutatavad variandid. Paberil tegemine vast kõige aeganõudvam, samas, kui alguses on vaid mõned kanded kuus, ei tapaks. Exceli puhul võtab aega enda jaoks vajaliku süsteemi kokku panemine, kuid kui see tehtud, siis põhimõtteliselt mikroettevõte puhul täiesti mõeldav variant. Kõige mugavam on muidugi mõne programmi abi kasutamine. Siis pole raamatupidamisteadmiste põhjalikkus enam nii oluline, sest paljud asjad tehakse sinu eest ära. Tihti piisab kui suudad oma algdokumendid õigesti programmi sisestada ning aruanded teeb programm juba ise kannete põhjal. Pealegi on selliseid programme, millega saab tasuta alustada (demoversioon) ning alles siis, kui maht üle piirmäära kasvab, otsustada, kas ikka tahad jätkata või mitte. Ainuke probleem on nüüd see, et igasuguseid programme on tohutult palju. Kuidas valida? Või ikkagi alustada Excelist? Päris paberi ja pliiatsi varianti ei tahaks, sest poest pole enam pearaamatuid ja registreid saada ja ise ei viitsi joonima hakata :)




kolmapäev, 18. juuni 2014

Maksuamet ja pank

Hommikul vaatasin, et "imeilus" ilm on väljas, just paras bussi peale minna ja Pärnu sõita, et ettevõttele pangas üks arveldamise arve avada ning Maksuametis käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldus ära esitada (tegelikult seda viimast saab ka e-posti vahendusel teha, aga mul mitu küsimust tekkis kohe kui avalduse vormi arvutis täitma hakkasin).

Maksuametis selgus, aga kohe, et sealses büroos ei ole enam selliseid inimesi tööl, kes minu küsimustele vastata oskaks (ehk kuidas tõestada maksuametile sobival moel, et ma ikkagi tõesti ettevõtlusega tegelema hakkan ning üks ettevõttega otseselt mitte seotud küsimus lisaks) - nii täpselt mulle klienditeenindaja ütleski ja ulatus siis lehekese, kus vastavalt konsulteeritavatele teemadele telefoninumbrid ja e-posti aadressid kirjas. Oleks ma seda teadnud, ei oleks ma sinna läinud ning helistanuks ju kohe kodust (need kontaktid Maksuameti kodulehel üleval kõik kenasti).

Mina, rumaluke, läksin aga asutuse kodulehel  pakutava info õnge. Seal on sulaselges eesti keeles kirjutatud, et Pärnu teenindusbüroo muu hulgas tegeleb nii maksumaksjate registreerimise kui klientide nõustamisega.

Õnneks siiski avaldus võeti vastu ja selle täitmisel aidati ka. Kahju ainult, et sellesse süsteemi juba ette on sisse kirjutatud nii paljudest anekdootidest, pilalugudest ja karikatuuridelt tuttav ametiasutuste poolne kliendi edasi-tagasi jooksutamise süžee. Sest edasi peaks asi minema nii: kolme tööpäeva jooksul (nii ütles mulle teenindaja), juhul kui mu avaldust koheselt ei rahuldata (karta on, et seda ei juhtu, sest tegu osakapitali sissemaksuta alustava ettevõttega, kel puudub hetkel igasugune käive), võetakse minuga telefonitsi ühendust ja kutsutakse vestlusele, kus pean siis hakkama tõestama, et ettevõte ikka ettevõtluseks on loodud. No aru ma ei saa, miks ei võiks ma tõestamiseks vajalikud tõendid esitada koos avaldusega? Miks ma pean, juhul kui mind piisavalt usaldusväärseks ei peeta, uuesti teenindusbüroosse minema? Ja kas siis selleks ajaks tuleb kuskilt katusebüroost pädev isik, kes teab, mida Maksuamet tõendamiseks soovib saada?

Lühidalt - pettunud olen ühes riigi kauka jaoks väga olulises ametiasutuses. 

Pangas seevastu läks asi väga libedal. Esitasin id-kaardi ja äriregistri väljavõtte (lihtsalt printisin kodus välja, et pangas vähem aega läheks) ning teller klõbistas natuke aega klahvidel, printis paar paberit, andsin paar allkirja ning oligi kõik. Tänasest juba saan kasutada internetipanka ning deebetkaart jõuab kuskil nädala pärast kohale.


teisipäev, 17. juuni 2014

Ja olengi ettevõtte omanik

Vaevu neli tundi pärast seda, kui ettevõtte registreerimise avalduse olin teele saatnud, potsatas mu e-postkasti Pärnu Maakohtu registriosakonna teade etetvõtte registreerimise kohta.

Äsja asutatud ettevõtte äriregistri väljavõte näeb välja siis selline:



Uue ettevõtte registreerimine

Asi on ikka väga lihtsaks tehtud:
  1. logid end id-kaardiga  Ettevõtjaportaali sisse,
  2. valid ülamenüüst ettevõtte registreerimise,
  3. muudkui loed, järgid  juhiseid ja kus tahad (ja saab, sest igal pool ei saa ka, kuigi tahaks) seal muudad, mida vaja,
  4. siis kannad netipangast riigi toetuseks 185,34 eurot
  5. ja viimase klikiga saadad avalduse menetlusse.
Kõik see võtab aega kuskil 10-15 minutit. Rohkemate osanike puhul muidugi võib asi kauem aega võtta, sest kõik peavad avalduse digitaalselt allkirjastama, kuid kui vajalikud asjad on eelnevalt kokku lepitud (ettevõtte nimi, osade suurused, osakapitali sissemakse tegemise kord, ettevõtte juhtimine jmt), siis mitte märkmisväärselt

Nüüd ei jää muud teha, kui oodata, et kohus kande registrisse ära teeks.

Ah, et ettevõtte nimi või...

Istud koolis, nuusutad raamatupidamist ja maksundust, näpid turundust, koostad äriplaani, tutvud mõne teise väikese ettevõttega, kirud ennast, et miks oli vaja jälle kooli ronida, närid ennast läbi viimasest tõeliselt  närvesöövast kuust, kus kõik õpetajad üritavad sust veel viimast välja pigistada ning sügisel kasutamata jäänud aja ära kasutada ning pärast viimast lõpuspurti kaitsmiste okkalisel rajal, avastad, et isu oma ettevõtte järele ei olegi ära kadunud.

Aga millest ikkagi alustada. Kõige pealt on selge, et ettevõte tuleb asutada osakapitali sissemakseta (endal ei ole ja teistelt võlgu ka ei taha) ning loodad, et taoline ettevõte on võimalik registreerida e-äriregistris, sest no ei viitsi notari juurde minna (õigemini ei ole kannatlikkust oodata nii kaua, kuni aeg leitakse).

Nii saabki end Ettevõtjaportaali sisse logitud ning uut ettevõtet registreerima asutud. Ning kohe ka esimesele takistusele komistatud - ETTEVÕTTE NIMI.

Mis oleks õige nimi  plekksepatööde ning metsahooldusega tegeleva ettevõtte jaoks? Kiire abipalve endistele kursakaaslastele ning paar lõbusat ja mitmekülgset varianti on ka kohe laual (OÜ Metsik Plekk (minu rõõmuks) ja OÜ Konserv-Plekk (viitena mehe konservatiivsusele)).

Otsustasin, et Metsiku Pleki variandi jätan endale reservi, kui kunagi mingi kaubamärgiga peaksin tahtma välja tulla, siis võimalik humoorikal viisil asja reklaamida ja müüa. Eeldusel, et keegi teine seda ideed enne mind ei kasuta :D

Õhtul paberil kriitseldades otsustasin, et ettevõtte nimeks saab OÜ HR Lood. Lood on tore sõna, olgu siis vaaderpassi, alvari, lugude või 12,8 g tähenduses. Kuidas ta täpselt ettevõtte tegevusega seotud saab olema näitab tulevik ja kujutlusvõime.