Mis oleks kui koliks ka raamatupidamise veebi?

Viimasel aastal nägi mu raamatupidamine välja selline:

1. kogusin kõik kuludokumendid ühte mappi
2. arved tegin enda tehtud malli kasutades tekstiredaktoris
3. palgaarvestuse tegin Merit Palgas
4. E-maksuametis aruannetesse (KMD, TSD, INF) sisestasin infot käsitsi (no ja vajalikud arvud lõin ka kokku ise kalkulaatoril või arvutustabelis arveid ja tsekke lapates)
5. majandusaasta aruande tegemise eel võtsin ühekuuse litsensi Merit Aktiva programmi kasutamiseks
6. sättisin sealse kontoplaani endale sobivaks
7. paari päevaga toppisin kõik eelneva aasta kuludokumendid, aga ka välja saadetud arved sinna programmi (ja hoidisn hinge kinni, et kas ikka kõik dokumendid alles on)
8. siis tegin ka muud vajalikud kanded  (pangateenused, rahaülekanded, palk (kandsin üle Merit Palgast),jmt)
9. trükkisin endale aruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne)
10. läksin ettevõtjaportaali ja sisestasin majandusaasta aruandesse oma andmed

Nüüd aga tekib ehk võimalus proovida SimplBooks´i võimalusi. Millised on ootused? Tegin enda jaoks nimekirja:

1. ajakulu vähenemine
2. pideva ülevaate omamine ettevõtte majanduslikust seisust
3. ühe-arvuti-orjuse lõppemine - ligipääs oma asjadele kõikjalt, kus internet
4. programmi lihtsus 

Aga miks mitte kolida Merit Aktiva pilveversiooni? Minu pisiettevõtte jaoks on see lihtsalt liiga kallis. 

Pealegi tundub, et SimplBooks teab kuidas end ka kodulehega müüa - see on hea ülevaatlik, infot lihtne leida. Merit Aktiva võiks oma lehegi vähem tekstikeskseks muuta, sest programm ise on ju väga hea.

Arve mall

Pilvele kolides tuli mõned asjad ümber korraldada. Näiteks uued mallid teha, mis Google Drive´i keskkonnas töötaksid. Alustasin arve mallist, kuna seda kasutan enim. Libre Office´s oli mall tekstiredaktoris tehtud, kuid Google Docs nii võimekas veel ei ole. Seega tegin malli hoopis Google Sheets´is ehk tabelina. Nii töötab asi küll.

Mall ise näeb välja nii:

Kolimine Google Drive´i

Kes ei tahaks istuda kõrgel pilve serval ja omada sealt head ülevaadet igal hetkel. Mina küll tahan ja nii ma kolimise virtuaalsele pilvele ette võtsingi.

Miks alles nüüd? Pilve kasutada lihtsalt laoruumina puudus mul igasugune huvi ning veel mõned aastad tagasi ei pakkunud pilveteenused piisavalt häid võimalusi dokumentide loomiseks ja redigeerimiseks. Eks isiklikuks tarbeks sai katsetatud nii Google´i kui Microsofti lahendusi, kuid rahul polnud kummagagi. Nii ajasin läbi Libre Office´i pakutavaga ja tassisin mälupulka endaga kaasas, kui kontorist väljas olles dokumentidele ligi oli vaja pääseda.

Nüüd üle pika aja võtsina aega uuesti süveneda pilveteenuste võimalustesse. Endiselt jäid silma eelkõige Microsofti ja Google´i pakutavad OneDrive ja Google Drive. Lugesin mõned arvustused läbi  ja näppisin mõlemat. Kuna kummalgi märkismisväärset paremust teise ees ei olnud, vähemalt mitte sellist, mis mulle olulisena tundus, siis sai valiku tegemisel otsustavaks see, et aktiivsemalt kasutan Gmaili postkasti. Seega - Google Drive.

Pilvele kolimise eelised:

• Saan kõikjal, kus internet, oma dokumentidele ligi, neid luua, muuta, jagada ja saata, ilma konkreetset mäluseadet taskus kandmata
• Ligipääsuks piisab ka mobiilist
• Googel Drive´l super otsing (suudab tuvastada teksti  ning objekte fotodelt)
• Mugav mitmekesi sama dokumendi kallal töötada nii samal ajal kui ajas lahus
• Fotod liiguvad sujuvalt ise mobiilist pilve

Lisaks (juhul kui internet peaks mingil hetkel kaduma) on võimalik pilves olevate dokumentidega ka offlines tööd teha.

NB! Alati tasub oma dokumentidest aeg-ajalt varukoopia teha. Mina teen seda kord kuus - lihtsalt kopeerin kogu Google Drive´i kausta selleks ette nähtud välisele kõvakettale.

Tagasi koolis

Nii... Lõpetades kevadel kooli ettevõtluse alal, ei olnud plaani kohe jälle pinki nühkima minna, aga... Kuna plekitööde osa kukkus minu loodud ettevõttest ära ning pidin keskenduma metsakasvatusega seotud töödele, siis tuli hakata mõtlema Raietööline 3 kutsetunnistuse peale. Kas leida endale töötaja, kellel see olemas või teha ise? Olles miniettevõtja, siis otsustasin ise teha, töötajad võivad olla, aga ei pruugi, mina olen aga alati. Pealegi sai ettevõte eelkõige iseennast silmas pidades tehtud.

Järgmine küsimus oli, kas minna aastasele kursusele või mõnepäevasele kutseeksamiks ettevalmistavale kursusele. Kuna soovitud kutsetunnistuse saamiseks tuleb muuhulgas kettsaega langetada puu, mina pole aga toda asja kunagi käes hoidnud (igapäevaseks tööriistaks on ja jääb võsasaag), siis otsustasin, et selline geenius ma ei ole, et kolmepäevase pinginühkimise järel ja ühe korra metsas kõrvalt puu langetamist vaadates, selle oskuse eksamiküpseks saaksin. Seega - aastaks kooli!

Viisin sügisel paberid sisse, aga kursuse avamist lükati üha edasi (piisavalt soovijaid ei olnud), lõpuks jaanuari alguseks oli kriitiline arv õppijaid kirjas ja ülekuulatud ning 12. jaanuaril olin taas klassiruumis. Pöidlad pihku, et aasta pärast eksamil seda va pideriba läbi ei lase ning soovitud kutsetunnistus tasku saab.

Ahjaa - milleks seda kutsetunnistust vaja on? Selleks, et RMK-hangetes osaleda tulevikus ning lisada erametsas töötamise võimalusele, riigimetsas toimetamine.

Töö ebameeldivamatest külgedest veidi

Mulle väga meeldib mu töö, aga on päevi, kus ühtteist sellistki juhtuda, mis nii tore ehk polegi. Toon ära nimekirja asjadest, mis võivad töö ebameeldivamaks muuta, mõne jaoks isegi ohtlikuks:

• kuumarabandus (eriti sellesuviste üle 30-kraadiste päevadega)
• päikesepõletus (kreemitad, mis sa kreemitad - 8 tundi päikese käes jätab oma jälje ikka)
• herilaste ja mesilaste nõelamised (võsas ragistades ei pruugi tähelegi panna kui mõnele herilaspesale kopsu oled pannud ning järgmisel hetkel oled ise neist kaetud ning kümme ja enam pistet ei pruugigi nii ebatavaline olla)
• jalanikastused (ronides mööda raiesmikku, mis on tihedalt võsa ja rohttaimi täis kasvanud, võib kergesti mõni auk, vagu, horisontaalne oks või tüvi märkamata jääda ning oma jala kas ära põrutada või välja väänata)
• puru silmas (kiivri näokaitse peab kinni küll suuremad sae alt lendavad tükid, kuid peenike tolm tuleb ikkagi läbi)
• sinikad (aeg-ajalt lendab pikki jalgu sae alt päris suure kiirusega puidutükikesi, mis võivad järgi jätta  arvestatava suurusega sinikad)

Metsast välja

Vahepeal saab noorendikes ragistamise asemel hoopis heinamaal jalutatud. Näiteks väikestel põllulappidel, kuhu traktoril ligipääs puudub.

MUH e metsauuenduse hooldus

Minu ettevõtte kõige tavalisem teenus on metsauuenduse hooldus ehk siis pisikeste puukeste valguse kätte aitamine :) Seda saab teha kolmel moel:

1. Ümber taime niites
2. Mööda taimede istutusrida koridori niites
3. Ülepinnaliselt kõik maha niites va taimed siis, mida hooldada vaja

Kõlab lihtsalt, aga mõnes kohas, kus tuleb ümber taime niita, on rohi rinnuni ja selleks, et taim üles leida tuleb ikka koridorike enda ette niita. Ja mõnes kohas, kus koridorid teha tuleb, on selline vaarika, pihlaka, lepa ja paju võsa, et enda läbi ragistamine sealt on paras treening keskkohale ja kätele ning taimi leiab sellisest võpsikust väga harva.