Nii... Lõpetades kevadel kooli ettevõtluse alal, ei olnud plaani kohe jälle pinki nühkima minna, aga... Kuna plekitööde osa kukkus minu loodud ettevõttest ära ning pidin keskenduma metsakasvatusega seotud töödele, siis tuli hakata mõtlema Raietööline 3 kutsetunnistuse peale. Kas leida endale töötaja, kellel see olemas või teha ise? Olles miniettevõtja, siis otsustasin ise teha, töötajad võivad olla, aga ei pruugi, mina olen aga alati. Pealegi sai ettevõte eelkõige iseennast silmas pidades tehtud.
Järgmine küsimus oli, kas minna aastasele kursusele või mõnepäevasele kutseeksamiks ettevalmistavale kursusele. Kuna soovitud kutsetunnistuse saamiseks tuleb muuhulgas kettsaega langetada puu, mina pole aga toda asja kunagi käes hoidnud (igapäevaseks tööriistaks on ja jääb võsasaag), siis otsustasin, et selline geenius ma ei ole, et kolmepäevase pinginühkimise järel ja ühe korra metsas kõrvalt puu langetamist vaadates, selle oskuse eksamiküpseks saaksin. Seega - aastaks kooli!
Viisin sügisel paberid sisse, aga kursuse avamist lükati üha edasi (piisavalt soovijaid ei olnud), lõpuks jaanuari alguseks oli kriitiline arv õppijaid kirjas ja ülekuulatud ning 12. jaanuaril olin taas klassiruumis. Pöidlad pihku, et aasta pärast eksamil seda va pideriba läbi ei lase ning soovitud kutsetunnistus tasku saab.
Ahjaa - milleks seda kutsetunnistust vaja on? Selleks, et RMK-hangetes osaleda tulevikus ning lisada erametsas töötamise võimalusele, riigimetsas toimetamine.
